ÕPPEKAVAD

Õpime õppima

Õpime ettevõtlikuks (koostamisel)


ÕPPEKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Täienduskoolituse õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed:
1) õppekava nimetus;
2) õppekavarühm;
3) õpiväljundid;
4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
5) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
6) õppe sisu;
7) õppekeskkonna kirjeldus;
8) õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;
9) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
10) koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi­ või töökogemuse kirjeldus.

(2) Õppekava koostatakse õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi.

(3) Õppekava nimetus peab võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ja ei tohi olla eksitav. Õppekava nimetuseks ei piisa üksnes ametinimetusest. Õppekava nimetuses ja õpiväljundites kirjeldatut peab olema võimalik etteantud õppeajaga saavutada.

(4) Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või tasemeõppe õppekavas sisalduvate kutse­, ameti­ või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele või õppekavale ja loetletakse asjaomased kompetentsid.

(5) Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega.