1714.aastal avas Vene Tsaaririigi valitsus Peterburi – Narva – Tartu – Riia postimaantee, mille ääres paiknesid 20 – 25 verstaste vahemaadega postijaamad.

sample imagePostijamade võrk ehitati algselt riigivalitsejate kirjavahetuse edasitoimetamiseks (kiri toimetati Ninasilt Peterburi 20 tunniga) ja riigiametnike reisimise korraldamiseks. Hiljem, alates 1719. aastast avanes võimalus kahekordse tasu eest ka tavainimestel kasutada reisimises postijaamade teenuseid. Ninasi vana hobupostijaama kohta pärinevad andmed aastast 1722 ja teatakse, et vana hoone asus teest järve pool. Ninasi postijaam tegutses ligemale 157 aastat, kuni suleti 1897.aastal. Ninasi postijaama ajaloolised nimed läbi aegade: Nennal, Nennasi, Ninna Jama, Ninnasi.

 

Arhitektuur

Uute postijaamade ehitus toimus XlX sajandi alguaastail tüüpprojektide kohaselt. Siis ehitati ka uue Ninasi postijaama valge kivihoone, mis sai valmis 1824.aastal. Kasutati uusi ehituslikke lahendusi nagu kaaristutega ulualused, ristkoridorid, jne Algselt ehitati peasissekäik viiekaarelise sammastega ulualusega. Keskmine kaarevahe oli laiem peaukse kohal.

Keldrikorruse ruumid olid võlvlagedega ja neid kasutati kutsarite eluruumideks. 1. korrusel paiknesid reisijate ooteruumid, söögisaal, puhketoad. Need olid kujundatud tolle aja kohta suursuguselt. Näiteks roosa saal, sinine saal. Ruumide kõrgus oli 4 meetrit. Seinte ehituseks kasutati kuivatatud saviplönne ja nende paksus on ca 1,1 meetrit.

1834.a. toimus ümberehitus, mille käigus ehitati postijaamale kõrgem täiskelpkatus ja 2. korrusele ehitati ka 4 tuba.

Postijaama ümbruse park istutati keisrinna Katariina II auks. Pargis paiknes tiik ja alled viisid järve poole.

 Ninasi Postijaam postitee aegadel

Kuulsaid külalisi

Teatakse, et postijaamades peatusid uhkelt krinoliinidesse riietatud daamid ja kõrgsoost jõukad härrad. Ajaloouurimustes on mainitud, et postijaamas on peatunud Vene riigi valitsejad ja teised tolle aja tuntud inimesed, näiteks Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles hoones.

Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kauples selles majas Katariina II-lt välja uue kiriku ehitusloa

Ninasi uus postijaam on tihedalt seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Siin peatusid ja valmistasid ette Venemaa võimupööret suurvürst Mihail koos saatjaskonnaga. Vürst Mihail ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni. Peterburist sõitis Ninasile kindral Toll ülesandega vürsti meelt lahutada ja teda kaitsta. Koos Kindraliga viibisid Ninsil ka tema adjutandid vürst Dolgoruki, jt

Märts. 1881.a. sai tulevane tsaar Aleksander III Ninasil teate tsaar Aleksander II korraldatud atentaadist ja oli sunnitud Peipsi-äärses külas riigivõimu üle võtma.

Maailmakuulus kirjanik Honore de Balsac viibis Ninasi postijaamas 1843.aasta juuli lõpust oktoobrikuu alguseni, koos reisikaaslase kujur Nikolai Ramazanov`iga, oodates vastust oma tulevaselt abikaasalt Ewelina Hanskalt.

Pärast postijaama sulgemist…

Pärast postijaamade sulgemist 1879. aastal jäid hooned kasutamata.

Aastatel 1892 – ? 1916 tegutses Ninasil osaliselt riiklikul ülevalpidamisel raviasutus.

Ravila suleti 1916.a., seejärel teostati hoonete põhjalik desinfitseerimine. Paar aastat seisid hooned kasutuseta.

1919. aastal avati hoones Kalmaküla 4-klassiline algkool kus töötas 2-3 täiskohaga õpetajat. Kooli juures toimus agar seltis ja kultuurielu, tegutsesid segakoor, rahvapilliorkester, puhkpilliorkester, näitegrupp.

14.06.1957.a. juhuslikult puhkenud tulekahjus hävis hoone katus ja puitosad. Hoone taastati varsti muudetud kujul. Hoone algsed kaarvõlvid asendati puidust taladega, katuse kuju muudeti.

1966.aastal Kalmaküla kool suleti.

1970. aastatel asus hoonesse Lohusuu küla klubi, seejärel seisis 15 aastat kasutuseta.

1992. aastal andis Avinurme kolhoos hoone piirivalvele(Riigikogu andmed).

1993.aasta maikuus avati postijaama hones Eesti Vabariigi Piirivalve Ameti Peipsi piirkonna Ninasi kordon. Endises Eesti-aegses 1.kordses kordonihoones leidsid koha piirivalvurite elutoad.

Ninasi postijaama hoones viidi läbi 1994. aastal ruumide põhjalik renoveerimine. Vahetati aknad, uksed, paigaldati uued põrandad, keskküte, ehitati saunaruumid.